kuidas muinasjutud sulavad rahulikult ja tõrgeteta tema elu reaalsusesse
linna täitev klaas ja betoon ei lasknud tal unustada uue ühiskonna palavikulisi tõmblusi- pangalaene ja nende eest ostetud voolujoonelisi autosid, mille omanikud paistsid nägevat luupainajaid kriimudest [...]
aga Joosep sõitis ringi ja nägi traagelniite, nägi rebendeid, liitekohti, keevitusjälgi.
ühel päeval saabud ehk iseg võit, siis pole alles ühtegi künkliku ega hämarat nurka Rotermanni kvartalis[...]lennuki pealt vaadates moodustavad eri värvi kivid võib-olla isegi lille nin inimeesed jalutavad rahulikult uute disainitud majade vahel ja tunnevad rõõmu [...]
kuid praegu, ikka veel, levis lähedal,kõrval, mujal hallitust, laga, soppa, see loksus mõnusalt aladel
kuid samas tundis ta justkui linnale kaasa
jne
jne
jne
tuhandeid ilusaid detaile ühes lühikeses loos.
eHk: A
No comments:
Post a Comment