oh sa poiss ! on see vast raamat.
millised mahlased ja mõnusad sõnad. kirjeldused ja seletused nähtuste, inimeste ja olukordade kohta. kiht, keda Kracht näitab on mulle võõras ja muidugi on kõik elemendid sel olemas, mida ma arvasin, et on. raha, autod ja alkohol. muidugi. see peabki nii olema.
aga peategelane kuidgai eristub nendest ja meeldib mulle (kohe väga) oma kommentaaride ja väljaütlemistega. niiet tema ongi see generation gapi esindaja ?
mis mind muidugi häiris on see Saksamaa ajalugu siin raamatus, mis moodustas jällegi oma tasandi. ühed unustavad, teised tahavad mäletada ja mäluda. aga peategelane irvitas vaid selle kõige üle ja kujutas kõike pärast aastat 33 erilise invaliidusena.
a la mütoloogia selles raamatus on muidugi tore ja kena, kuid see pole tõesti põhiline.põhiline on Tema ise.
Kracht naeruvääristab Saksamaad. teeb seda viimse kui Wursti ja Bierini maha. paneb peategelase mööda Saksamaad jooksma, näljutab teda. ja siis lõpuks saadab ta Schweizi.
see ongi see raamat, mis oma kirjeldustega tekitas nii ehtsa tunde, et oli raske aru saada, et tegemist on vaid tähtedega paberil .
hea.
eHk: A
No comments:
Post a Comment